1.Comenius õppekasvatustöö arendamise projekt “Vikerkaar”

Projekt  VIKERKAAR

Võrdsuse ja erinevustega arvestamise tegutsemiseviis

Sissejuhatus

Vikerkaare projekti partnerid pooldavad võrdseid võimalusi ja erinevustega arvestamist koolielu kõigis aspektides. Me nõustume võrdsuse kui hoolitsusega igaühe valikuvõimaluste ja õiguste eest olla koheldud lugupidamisega; olla tunnustatud kui isiksused, kes on erinevad ja kellel on erinevad vajadused. Meil peavad olema võrdsed võimalused valikuid teha, elada oma elu ja seada sihte eelarvamusteta. Võrdsusesse uskumine määrab meie tegutsemise põhijooned. Meie arusaam erinevustega arvestamisest peegeldab, et me kõik oleme erinevad inimesed, kes elavad üheskoos.Mitmekesisus annab suure võimaluse paremaks muuta meie kõigi elu – see jääb meie koolide juhtmõtteks.

Viis võtmeala

• Juhtkond, õpetajad, kooli töötajad järgivad võrdsuse ja erinevustega arvestamise põhimõtteid saades sellega eeskujuks noortele, keda nad juhendavad.
• Keskkond: Meie eesmärgiks on luua õpikeskkond, kus on heaks kiidetud mitmekesisus, tagatud valikuvõimalused, võrdsed võimalused ja mis on vaba ebaõiglasest tõrjumisest, tagakiusamisest.
• Teadlikkus võrdsusest ja erinevustest. Me kindlustame, et kõik projektipartnerid saavad kasu, kui teadlikkus nendes küsimustes kasvab ja tõrjub välja mistahes vormis tagakiusamise.
• Me tegutseme kooskõlas kehtiva seadusandlusega, selles, mis puudutab meie teemaderingi.
• Me jälgime ja hindame oma tegevust vastavalt heakskiidetud põhimõtetele.

Seotus õppekavaga

Kõik noored inimesed peavad olema teadlikud sellest, kes nad on ja kus nad on. Õppekava läbivate teemade raames tuleb soodustada erinevuste mõistmist, sallimist. Partnerkoolid ja institutsioonid püüdlevad selle poole, et kõik noored inimesed:

• Tunnevad oma identiteeti, ajalugu, kogukonda.
• Neid kuulatakse, võetakse tõsiselt ja austatakse.
• Õpivad ja veedavad vaba aega koos teiste selle piirkonna noortega.
• Mõistavad, et meedia võib toimunut ühekülgselt ja mitte alati õigesti kajastada.
• On informeeritud ebaõiglase kohtlemise juhtumitest.
• Mõistab mõlema poole õigusi ja vastutust võrdsete võimaluste tagamisel.
• On teadlik teistest riikidest ja kultuuridest, suhtleb aktiivselt noorte inimestega teistest riikidest suurema üksteisemõistmise huvides.
• on teadlik globaalprobleemidest ja püüab teisi aidata.

Kokkuvõte

Vikerkaare projekti partneritena püüame luua õpikeskkonna, kus on kindel teadmine, et igaüht koheldakse võrdse austusega. Me oleme teadlikud, et me kõik oleme erinevad ja me õpime oma erinevuste kaudu üksteiselt. Kõigile kooliga seotud inimestele pakutakse võimalusi saada enam teadlikuks teistest inimestest kodukohas ja laias maailmas.Meie eesmärkide saavutamise kindlustamiseks toetame võrdseid võimalusi ja erinevuste arvestamist.

Õppekasvatustöö arenduslik projekt     „Vikerkaar” 

Partnerid: UK – Durham Trinity School

Hungary –Arany János Általános Iskola és Nyolcosztályos Gimnázium

Estonia – Võru Järve Kool

Portugal – APPACDM – Associação Portuguesa de Pais e Amigos do Cidadão Deficiente Mental

Poland – Szkoła Podstawowa nr 1 im. Janusza Korczaka  Romania- Scoala Speciala-Centru de Ressurse si Documentare privind Educatia Incluziva/Integrata

Projekti eesmärgid: Projekt töötab kolmel tasandil:

I – noorte inimeste tegevused oma koolides

II – meie õpilaste tegevus laiemas regionaalses, rahvuslikus ja rahvusvahelises kontekstis

III –   meie õpetajaskonna professionaalne areng.

Tegevused koolis

• Erinevate riikide inimeste suhtlemine IKT vahendusel kõne, sõnade, märkide, sümbolite kaudu.
• Materjalide koostamine – brošüürid, pildimapid,  CD, videod – mis kajastavad meie rahvuskultuuride erinevaid aspekte. Järgmise 36 kuu teemad hõlmavad: festivale, folkloori, ühiskondlikku elu, traditsioone, moraalseid ja usulisi tõekspidamisi.
• Oma maa ja keele tutvustamiseks antakse igas partnerkoolis välja raamat ja CD, mida jagatakse teistesse koolidesse.
• Esitatud materjalid annavad ülevaate kultuuridest ja kommetest ning võimaldavad meie õpilastele juurdepääsu laia maailma.
• Suureneb arusaamine erinevatest kultuuridest, mis moodustavad Euroopa.
• Kuivõrd enamus meie õpilastest ei ole võimelised reisima laias maailmas, siis peame tooma maailma nendeni teiste vahenditega.

Tegevused, millel on laiem kandepind

• Arendada võrdsuse ja mitmekesisuse poliitikat, mis väärtustab kõigi kodanike õigusi koolis, erinevates institutsioonides, kodukohas, kogukondades ja ühiskonnas tervikuna.
• Teavitada üldsust hariduslike erivajadustega õpilaste tegevustest, luua neile paremaid võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks.
• Suurendada teadlikkust kõigi inimeste vajadustest ja austada neid samaväärsete kodanikena.
• Suurendada teiste riikide ja kultuuride üksteisemõistmist.
• Tugevdada sõprussuhteid ja üksteise toetamist õpilaste ja personali hulgas.
• Saada aktiivseteks Euroopa kodanikeks.
• Tõsta kõigi kodanike elukvaliteeti olenemata nende rassilistest, usulistest või kultuurilistest erinevustest.

Professionaalne areng

• Suurendada erialaseid teadmisi.
• Arendada kvaliteedijuhtimise põhimõtteid koolis või asutuses, mille kaudu saame jälgida projekti arengut ja selle mõju õpetamismeetoditele ja tulemustele.
• Tugevdada sõprus- ja koostöösidemeid, jagada õpetamise põhimõtteid ning praktilisi kogemusi oma uute partneritega.
• Arendada veebilehekülge, mis lubab projekti laiemale üldsusele tutvustada.

Tegevused Meie projekti raames viiakse läbi järgmised tegevused:

• Regulaarsed kohtumised projekti tegevuste planeerimiseks ja hindamiseks partnerriikides õpetajate, kooli koostööpartnerite ja õpilaste esindajatele.
• Õpetajate ja õpilaste suhtlemine IKT vahendusel.
• Videokonverentsid.
• Tähtajaliselt jaotatud teemad:

1. aastal – meie igapäevaelu keskkond, koht kus me elame, meie perekonnad;
2. aastal – meie traditsioonid, kombed, tavad;
3. aastal – folkloor, festivalid.

• Meie kultuuri erinevaid tahke kirjeldavate raamatute väljaandmine (vähemusgrupid kaasa arvatud).
• Meie kultuuri eripära kajastavate CD, DVD, videode tegemine raamatule toeks. Kogutud materjalid ringlevad partnerkoolides, teistes koolides ja ühiskondlikes asutustes.
• Veebilehekülje arendamine.
• Kirjasõprade süsteemi arendamine õpilaste vahel e-maili ja digitaalfotograafiat kasutades.
• Projekti tutvustavad väljapanekud lastevanemate ja kooliga seotud üritustel.
• Meie projektipartnereid tutvustava ja erinevaid kultuure kirjeldava pildigalerii loomine ja arendamine.
• Igas partnerkoolis ja asutuses omaksvõetud võrdsuse ja mitmekesisuse poliitika tutvustamine, propageerimine.

Tulemused Projektipartnerid annavad üheskoos välja:

• Materjalid – raamatud, CD, DVD, videod, mis peegeldavad meie kultuuride mitmekesisust. Teemadeks on traditsioonid, folkloor, toitumistavad, perekonnaelu, kultuuripärand – koos lihtsa sõnastikuga kõigis meie keeltes ja on toetatud märgikeelega. Need materjalid on igas partnerkoolis, aga ringlevad ka piirkonna teistes koolides ja asutustes.
• The Rainbow projekti veebileht.
• Partnerkoolide vahel on loodud kirjasõprade süsteem.
• Projekti arengut kajastavad väljapanekud partnerkoolides. Lastevanemad ja kooli külalised saavad tutvuda projekti tulemustega. Lisatud on pildid, sõnad, märgid.
• Kõikides partnerkoolides toimib kvaliteedihindamine.

Hindamine Hindamise aluseks on eelmises projektis väga efektiivseks osutunud hindamissüsteem, mida on kõigi projektipartnerite poolt täiendatud ja  mille ideed on koordinaatori poolt kokku kogutud. Mõju õpilastele ja kogu projekti meeskonnale on vaadeldud enesetäiendamisena ja tulemused vormistatud õpitulemustena. Sarnast süsteemi on planeeritud rakendada ka uues projektis, kohandades seda vastavalt vajadustele – rakendatakse Ungari partnerite väljaarendatud süsteemi sümbolite kasutamisega sõnadele toeks.

Levitamine Koordinaator suhtleb iga partneriga iga kuu e-maili või telefoni teel.     Veebilehe kaudu kajastub samuti projekti areng ja tulemused. Igas koolis on väljapanek, mis annab ülevaate tegevustest.

Võrdsed võimalused Kõikide koolide õpilased on haaratud projektitöösse hoolimata nende võimetest või taustast. Õpetajaskond on samuti projektiga seotud. Kuivõrd eesmärgiks on interkultuurne haridus, siis mistahes sallimatus ei ole lubatud. Projektitöös on osalevad kindlasti ka teised rahvused ja vähemusgrupid.

Osalejate roll ja efektiivne koostöö Kõigil partneritel on projektis võrdne osa. See ühine projekt on koordinaatori poolt järele vaadatud, planeerimisel osalevad kõik partnerid, õpilased ja õpetajad.

IKT Õpilased ja õpetajad suhtlevad regulaarselt e-maili teel. Digitaalfotograafiat kasutatakse oma elu ja tegevust kujutavate hetkede tabamiseks. Me arendame veebilehte, millele on juurdepääs kõigil partneritel ja mis areneb edasi vastavalt planeeritud teemadele. Loodetavasti me saame kasutada ka videokonverentsi võimalust.

Õpilaste osalemine Õpilased on projekti haaratud selle kõigil etappidel. Nad osalevad projektis vastavalt tegevuskavale. Individuaalne ja projekti hindamine jälgitakse õpitulemustena ja on uute eesmärkide püstitamise vahendiks.

Seotus õppekavaga Projekti alguses tegelevad sellega  vanema astme õpilased. Õpilased osalevad selles õppekava läbivate teemade raames, mis on seotud erinevate õppeainete õpetamisega ja kajastuvad õpetaja töökavas.Teisel aastal liituvad nooremad õpilased ja kolmandal aastal on tegevuses kõik õpilased.     PROJEKTI KALENDER

Aeg	Tegevuse kirjeldus	Toimumise koht(mobiilsustegevuste korral kust/kuhu)
1. september 2006	Võrdsuse ja mitmekesisuse poliitika kavandamine, mis on välja arendatud esimese projekti raames ja võetakse vastu kõikides koolides.	Konsultatsioonid kõigi partnerkoolidega. See dokument kajastab meie visiooni ja  põhimõtteid läbi kogu projekti.
1. september 2006 – 1. detsember 2006	Alustatakse projekti teemaga Meie kodukoht.Iga partner valib 10 vaadet oma linnast ja teeb nendest fotod. Nende kümne hulgas on kool, meditsiiniasutus, elumaja, kauplus, kirik, meelelahutusasutus, park, söögikoht, huvitav koht või mälestusmärk. Need pildid ringlevad elektrooniliselt, on CD ja raamatuna. Iga foto juures on igas keeles laused. Lisana on ka kohaliku populaarse artisti CD.	Projekt toimub igas partnerkoolis. Välja antud materjale vahetatakse planeeritud kohtumistel, posti teel.
1. oktoober 2006	Koordinaatorid saadavad ülevaate oma koolist igale partnerile.	Iga partner jagab teistele koolidele oma kooli tutvustavaid materjale üksteisega parema tutvumise eesmärgil.
1. oktoober 2006	Partnerkoolide vahelise kirjasõprade programmi tutvustamine.	Iga partnerkool valib õpilased, kes alustavad lihtsa kirjavahetusega        e-maili teel.
16. – 19. november 2006	Planeerimis kohtumineVianna do Castelo, Portugal	Planeerimiskohtumine Vianna do Castelo, Portugal. Kõik partnerid saavad väga positiivse kogemuse sotsiaalsest  kaasahaaratusest.
1. detsember 2006	Projekti esimesed materjalid on vahetatud.
8. jaanuar 2007 – 30. märts 2007	Alustatakse projekti teemaga Meie perekonnad. Iga kool annab välja perede eluga seotud materjalid – 5 pilti kodust, igapäevaelust, lemmiktoitudest, retseptidest. Need materjalid on välja antud raamatu ja CD-na. Materjalid on märgistatud lihtsate lausetega igas keeles.	Projekt viiakse läbi igas partnerkoolis. Materjalid ringlevad ja vahetatakse üksteisega.
8. – 11. veebruar 2007	Planeerimis kohtumineGaziantep, Turkey	Kohtumine Gaziantepis, Türgis. Kohtumisel saavad kõik partnerid ülevaate õpiraskustega õpilaste võimalustest Lõuna-Türgis.
2. aprill 2007 – 4. juuni 2007	Alustatakse projekti teemaga Meie traditsioonid. Iga partner annab välja raamatu kohalike ja perekondlike traditsioonide kohta. Piltide ja lihtsate lausetega antakse teada usuliste ja kultuuriliste tavade kohta omal maal.  Partnerkoolides tõlgitakse sõnaline osa oma keelde. Raamatule lisaks on CD rahvusliku muusikaga.	Materjalid saavad kõigi koolide poolt täiendatud ja ringlevad.
19. aprill 2007 – 22. aprill 2007	Planeeritmis kohtumineVõru, Estonia.	Kohtumise kestel saavad partnerid võimaluse tutvuda erivajadustega inimestele loodud võimalustega Eestis.
Mai 2007	Kõikide koolide õpilased ja õpetajad täidavad The Rainbow projekti I aasta hindamisvormid.	Iga partnerkooli poolt täidetud hindamisvormid kogutakse koordinaatori poolt kokku ja ringlevad seejärel kõigi partnerite vahel.
7. juuni 2007 – 10. juuni 2007	Hindamis kohtumineDurham U.KVeebilehe käivitamine.	Partnerid annavad hinnangu projekti esimesele aastale ning planeerivad The Rainbow projekti teise aasta tööd.

2.EL Riiklik arengukavade meede 1.1

KÄO Päevakeskusega koostööprojektis “Õpikeskkonna kohandamine erivajadustega inimeste esmaseks kutseõppeks”

3. HTM koostööprojekti jätkuprogramm “Võimalused igaühele”

Projekti „Võrdsed võimalused” raames töötati välja pikendatud õppeaja ehk lisa-aastatele jäämise kord, eesmärgistati vajadus ja planeeriti tulemus. Projekt võimaldas saada kogemusi Soomest Aura Instituudist. Koostööd tehti edukalt Ämmuste Kooliga Eestist. Lisaõpetuse õppekava alused Soome kooli näitel.

1. Lisaõpetuse korraldamise lähtekohad ja õpetuse ulatus

Põhiõpetuse õppekava läbinutele noortele võidakse korraldada põhiõpetuse seaduse järgi ühe õppeaasta kestev lisaõpetus. Lisaõppetusse võidakse võtta õpilaseks noor, kes on saanud põhiõpetuse lõputunnistuse samal või eelneval aastal.

Õpilasele antakse lisaõpetuses õpetuses juhendust vähemalt 1100 tundi.

Lisaõpetusele ei ole määratud riiklikku tunnijaotust ega õppeaja pikkust. Lisaõpetuse õppekavasse võib kuuluda põhiõpetuse õppekavasse kuuluvaid kõigile ühtseid õppeaineid, põhiõpetuse valikaineid, põhiõpetuse tegevuspõhiseid muid aineid ja õppeaine tervikuid, ametiks valmistavaid õppeid ning tööelu tutvumist. Õpilasel peab olema võimalus tõsta põhiõpetuse õppekavasse kuuluvate ühiste ainete hindeid ja kooli õppimisvõimaluste järgi ka valikainete hindeid.

Lisaõpetus võidakse korraldada ka tegevusalade järgi, mis on riikliku komisjoni §9 järgi.

Lisaõpetust võib korraldada koos muu põhikoolitusega, eraldi lisaõpetuse rühmas ja muudes õppeasutustes ning tööelus, firmades ja gruppides toimuva juhendatud õppimisena. Õpilased võivad teha lisaõppetusse kuuluvaid õppeid mujal kui oma koolis, kui nii otsustab õpetuse korraldaja. Õpilasel peab olema võimalus tutvuda eri ametitega ja tööeluga. Koolituse korraldaja ja tööelu esindajate vahel lepitakse kokku töökohtades toimuva õppimise eesmärkidest ja sisust ning töökorraldusest kooli ja töötegemise vahel.

Lisaõpetus korraldatakse nii, et see pakub õpilasele positiivseid õppimiskogemusi erinevates õppimiskeskkondades. Õpetuses tuleb kasutada mitmesuguseid meetodeid ja töövorme õppimise motivatsiooni äratamiseks ja ülevalhoidmiseks.

Lisaõpetuses oleva õpilase õppimise edenemist tuleb jälgida korrapäraselt. Igal õpilasel peab olema võimalus saada personaalset juhendamist, nõustamist õppetegevuse planeerimises ja tegemises, lisaõppeainete valikutes ning ameti ja elu planeerimises. Õpilasele tuleb ka korraldada muud vajalikud õpilashoolitsuse- ja toetusteenused.

 TTÕ lisaaasta õpetus toimub lähtuvalt HTM määrusest ja toimetuleku riiklikust õppekavast, mille alusel koostatakse harjutav ja kordav õppekava. Lisaaasta õpetust on võimalus saada 3 õppeaastat ja 34 tundi nädalas. Pikendatud õppetöö klassi tunnijaotusplaani koostades suurendatakse valikainete mahtu arvestades kooli võimalusi. Ametialast eriõpetust antakse mõõduka ja raske vaimupuudega noortele. Koolituse organiseerimine toimub toimetulekuõpet andvas haridusasutuses. Lisaaastale võivad jääda kõik õpilased nii omast koolist kui lähiümbrusest vanema põhjendatud taotluse alusel, mille kinnitab õppenõukogu.Pikendatud õppeaja põhiväärtuseks on see, et kõigil on võrdne võimalus õppida lisaaastatel. Koolitus põhineb õpilastele eluks vajalike oskuste ja teadmiste andmisel, mis neid edasi arendaksid kuid ka aitaksid vaba aega sisustada. Pikendatud õppeaja tulemusel on osalejad iseseisvamad, täiskasvanumad ja võimelised paremini ühiskonda integreeruma.

2. Lisaõpetuse eesmärgid

Lisaõpetuse eesmärgiks on põhiõpetuse tegevust jätkates toetada õpilase kasvu ja arengut ning tõrjuda kõrvalejäämist. Eesmärgiks on, et õpilane

• õpib iseseisvust ja kohusetunnet ja arendab eneseväärikust
• õpib koostöö ja vastasmõjutuse oskust
• arendab õppimisoskust
• arendab valmidust teha otsuseid ning planeerida edasiõppimist, oma ametit ja tulevikku
• õpib hindama oma tegevust ja teoks tegema oma plaane muutuvates olukordades
• parandada jätkuõppimisele pääsemise eeldusi ning õpingutes vajamineva teadmise- ja oskusealust
• õpib hankima õppimises, ühiskonnas ja muus elus vajaminevaid teadmisi, kasutades ka teaduse ja informatsioonitehnoloogiat
• õpib arendama oskusi toime tulla erinevates eluolukordades

Eesmärgiks on, et lisaõpetuse järel igal õpilasel on nii plaan edasiõppimisest kui ka valmisolek seda alustada.

Projektis osalesid

Reet Kangro- Võru Järve Kooli direktor

Eve Morel- eripedagoog

Sirje Haabmets- pedagoog

Reeli Saar- eripedagoog

Tulemusena valmisid õppematerjalid lisa-aasta õpilaste eluõpetuse läbiviimiseks. Materjale kohandatakse veel edaspidi ning esitatakse HTM-ile laiemaks kasutamiseks 2007.aasta kevadel, mis on IT vahendusel koostatud tekst, korrigeeritud ja lisatud pildimaterjal.

4.Tiigrihüppe SA “Õppiv tiiger”

5.Hasartmängumaksu Nõukogu projekt “Käsikäes on meie edu võti” ja “10 aastat toimetulekukooli Võrus”

6.Põhja- ja Baltimaade koostööprogramm “Puuetega lapsed ja nende pered”