Lisaõpetuse õppekava alused, korraldamise lähtekohad ja õpetuse ulatus.

Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostööprojekti „Võrdsed võimalused” raames töötati välja pikendatud õppeaja ehk lisa-aastatele jäämise kord, eesmärgistati vajadus ja planeeriti tulemus. Projekt võimaldas saada kogemusi Soomest Aura Instituudist. Koostööd tehti edukalt Ämmuste Kooliga Eestist. Lisaõpetuse õppekava alused töötati välja Soome kooli näitel. Tulemusena valmisid ka lisa-aasta eluõpetuse ainekava toetavad õpimapid, mis on edaspidi laiemaks kasutamiseks tööks pikendatud õppeajale jäävate õpilastega.

Projekti kestvus oli 2005-2007.aasta koos õppematerjalide väljatöötamisega. Projekti juhtis/koordineeris HTM-i koolikorralduse piirkonna kuraator E-M.Vernik.

Toimetuleku õppekaval lisaaasta õpetus toimub lähtuvalt HTM määrusest ja toimetuleku riiklikust õppekavast, mille alusel koostatakse harjutav ja kordav õppekava. Lisaaasta õpetust on võimalus saada kuni 3 õppeaastat ja 34 tundi nädalas. Pikendatud õppetöö klassi tunnijaotusplaani koostades suurendatakse valikainete mahtu arvestades kooli võimalusi. Ametialast eriõpetust antakse mõõduka ja raske/sügava vaimupuudega noortele. Koolituse organiseerimine toimub toimetulekuõpet andvas haridusasutuses. Lisaaastale võivad jääda kõik õpilased nii omast koolist kui lähiümbrusest vanema põhjendatud taotluse alusel, mille kinnitab õppenõukogu. Pikendatud õppeaja põhiväärtuseks on see, et kõigil on võrdne võimalus õppida lisaaastatel. Koolitus põhineb õpilastele eluks vajalike oskuste ja teadmiste andmisel, mis neid edasi arendaksid kuid ka aitaksid vaba aega sisustada. Pikendatud õppeaja tulemusel on osalejad iseseisvamad, täiskasvanumad ja võimelised paremini ühiskonda integreeruma. See aeg on ettevalmistus kutsekooli astumiseks.

Kutseõppeasutuse seaduse §4 kohustab riiki ja kohalikke omavalitsusi looma tingimusi kõikidele soovijatele kutsehariduse omandamiseks.

KÄO Päevakeskusega koostööprojekti „Õpikeskkonna kohandamine erivajadustega inimeste esmaseks kutseõppeks” raames valmis kahel Võru Järve Kooli eripedagoogil/vanem õpetajal täiendkursuse „Eriline õppija” raames kursusetöö Üleminek kutseõppesse. Olustiku- ja eluõpetuse ainekavad”.

Vastavalt HTM määrusele pikendatud õppeaja kohta sisaldab töö juhiseid 34 valikaine tunni jaoks nädalas. Koolis kasutatakse nn üleminekuplaani IÕK osana. Kuna põhikoolist üleminek ei ole seni olnud probleemideta, peaks õpilane kaasa saama plaani/kava pädevuste ja edasiste võimalike tegevuste kohta pärast põhikooli.

See on olnud ajendiks pilootõppekavade katsetamiseks järgneva 3 õppeaasta jooksul. Pädevuste omandamist jälgitakse üks õppeaasta korraga max 3 õppeaastat vastavalt vajadusele.

Eesmärgiks on põhiõpetuse tegevust jätkates toetada õpilase kasvu ja arengut ning tõrjuda kõrvalejäämist. Sellel perioodil õpilane

• õpib iseseisvust ja kohusetunnet ja arendab eneseväärikust
• õpib koostöö ja vastasmõjutuse oskust
• arendab õppimisoskust
• arendab valmidust teha otsuseid ning planeerida edasiõppimist, oma ametit ja tulevikku
• õpib hindama oma tegevust ja teoks tegema oma plaane muutuvates olukordades
• parandada jätkuõppimisele pääsemise eeldusi ning õpingutes vajamineva teadmise- ja oskusealust
• õpib hankima õppimises, ühiskonnas ja muus elus vajaminevaid teadmisi, kasutades ka teaduse ja informatsioonitehnoloogiat
• õpib arendama oskusi toime tulla erinevates eluolukordades

Lisaõpetuse järel igal õpilasel on nii plaan edasiõppimisest kui ka valmisolek seda alustada.

Võru Järve Koolis alustab esimest lisa-aastat 2008/09 õppeaastal 5+1 õpilast: Võru Järve Koolist 5 ja päevakeskusest 1 endine Võru Järve Kooli õpilane, kes ei ole võimaluse puudumisel kutsekoolis õppinud (liikumispuudega ja võimaluste puudumisel alustas õpinguid alles 15. aastasena).

Lisa-aasta õpilaste juhendajaks on Järve Kooli eripedagoog Epp Roon, kes teeb koostööd päevakeskuse tegevusjuhendajaga Anne Moreliga (kuulub projekti õppurite rühma) ja Reet Kangroga (tegevusjuhendaja koolituse raames koostab päevakeskuse noorele hooldusplaani).

Erivajadustega õppijate pilootõppekavade rakendamise ettevalmistamine Kagu-Eesti regioonis

Metoodikuna juhendab Kagu-Eestis tööd Eve Morel ja Vally Koorits ning piirkonna koordinaatoriks on Reet Kangro.

VIKERKAARE projekt algatas ja võttis vastu võrdsuse ja mitmekesisuse poliitika, mis propageerib võrdseid võimalusi kõigis meie koolides ja kooliga seotud kogukondades. Läbi  projekti oleme jälginud oma rolli kodanikena oma kogukonnas ja jälginud inimeste elu, keda võidakse „sildistada“. Oleme oma kodulinna ja riigi kogemusi vahendanud kõigile partnerkoolidele. Meil on heameel koostööst. Me oleme ühiselt esitlenud õpilaste kunstitöid. Durhami Trinity Schooli külastades oli partneritel võimalus tutvustada Euroopa päeva raames oma kultuuri eripära. Õpilased valmistasid mitmeid Eesti toite, Rumeenia käsitööd, maalisid Ungari kanne ja tegid traditsioonilisi Poola potte. Durhami Ülikooli tudengid tutvustasid Briti kultuuri ja kohalikku kogemust Briti-Aasia kogukonna kaasamisel. Millises mitmekesises maailmas me elame!

VIKERKAARE projekt on andnud meie õpilastele võimaluse töötada neile tähtsate teemadega üheskoos. Üksteiselt õppimine loob maailmast terviklikuma pildi ja annab õpilastega töötavatele inimestele võimalusi kogemusi ja praktikaid vahetada. Kaasamise poliitika on aluseks  parimate kogemuste jagamisele ja õpetamise standardite tõusule kõigis meie koolides. Üks Durhami Trinity Schooli õpilane joonistas hiljuti kaheksajala, kellel oli  seitse jalga ja väga lai naeratus. Ella ütles, et isegi seitsme jalaga ta ikka naerab!

Meie kohustus erivajadustega laste õpetajatena on kanda edasi võrdsuse ja mitmekesisuse põhimõtteid, hoolitseda, et inimesed ikka naerataksid. On olnud au koordineerida eripedagoogide peret, keda ma nüüd saan sõpradeks kutsuda.

INTRODUCTION

A group of special educators with a commitment to equality and diversity thought to capitalise on previous European Union funded Comenius projects to further benefit their pupils and the wider school communities. Colleagues from the United Kingdom, Hungary and Portugal were supported in their ambition by newly found partner schools in Estonia, Poland and Romania. The Rainbow Project is the product of this wonderful collaboration.

The Rainbow Project commenced with a jointly produced Equality and Diversity Policy which endorsed our commitment to promoting equality and celebrating diversity in all of our schools and communities. Throughout our project we have looked at our roles as citizens in our communities and at the lives of those whose identities may cause them to be ‘labelled’. Experiences of life in our towns and countries have been exchanged in all partner schools. We have celebrated with each other and shared experiences. Together we have displayed pupils’ art in local venues. On a visit to Durham Trinity School, partners shared their diverse cultures by participating in a European Day where pupils made a variety of Estonian foods and Romanian handicrafts, painted Hungarian jugs and made traditional Polish pots.  British culture was delivered by students from the University of Durham and experience of local crafts was enhanced by the colourful traditions of the British Asian community. What diverse communities we live in!

The Rainbow Project has allowed our pupils to work collaboratively on meaningful projects. Learning about others has created a greater understanding of the world and allowed staff to exchange experiences and expertise. This inclusive policy has enabled us to share best practice in all of our schools and created a family of schools committed to raising standards. Recently, a Durham Trinity pupil, as part of an equality and diversity project,  painted an octopus with seven legs and a very large smile. Ella said that ‘even with seven legs she is still smiling!’ It is our duty as special educators to ensure our citizens keep smiling by promoting equality and celebrating diversity. I have been privileged to be the co-ordinator of a family of special educators whom I can now call friends.