Home » Projektid 2008-2009

Projektid 2008-2009

  1. REKK-i toetusel KÄO Päevakeskusega koostöös Erivajadustega õppijate pilootõppekavade rakendamise ettevalmistamine
Pilootõppekavade rakendamise ettevalmistamine
Jätkutegevus.

Lisaõpetuse õppekava alused, korraldamise lähtekohad ja õpetuse ulatus.

Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostööprojekti „Võrdsed võimalused” raames töötati välja pikendatud õppeaja ehk lisa-aastatele jäämise kord, eesmärgistati vajadus ja planeeriti tulemus. Projekt võimaldas saada kogemusi Soomest Aura Instituudist. Koostööd tehti edukalt Ämmuste Kooliga Eestist. Lisaõpetuse õppekava alused töötati välja Soome kooli näitel. Tulemusena valmisid ka lisa-aasta eluõpetuse ainekava toetavad õpimapid, mis on edaspidi laiemaks kasutamiseks tööks pikendatud õppeajale jäävate õpilastega.

Projekti kestvus oli 2005-2007.aasta koos õppematerjalide väljatöötamisega. Projekti juhtis/koordineeris HTM-i koolikorralduse piirkonna kuraator E-M.Vernik.

Toimetuleku õppekaval lisaaasta õpetus toimub lähtuvalt HTM määrusest ja toimetuleku riiklikust õppekavast, mille alusel koostatakse harjutav ja kordav õppekava. Lisaaasta õpetust on võimalus saada kuni 3 õppeaastat ja 34 tundi nädalas. Pikendatud õppetöö klassi tunnijaotusplaani koostades suurendatakse valikainete mahtu arvestades kooli võimalusi. Ametialast eriõpetust antakse mõõduka ja raske/sügava vaimupuudega noortele. Koolituse organiseerimine toimub toimetulekuõpet andvas haridusasutuses. Lisaaastale võivad jääda kõik õpilased nii omast koolist kui lähiümbrusest vanema põhjendatud taotluse alusel, mille kinnitab õppenõukogu. Pikendatud õppeaja põhiväärtuseks on see, et kõigil on võrdne võimalus õppida lisaaastatel. Koolitus põhineb õpilastele eluks vajalike oskuste ja teadmiste andmisel, mis neid edasi arendaksid kuid ka aitaksid vaba aega sisustada. Pikendatud õppeaja tulemusel on osalejad iseseisvamad, täiskasvanumad ja võimelised paremini ühiskonda integreeruma. See aeg on ettevalmistus kutsekooli astumiseks.

Kutseõppeasutuse seaduse §4 kohustab riiki ja kohalikke omavalitsusi looma tingimusi kõikidele soovijatele kutsehariduse omandamiseks.

KÄO Päevakeskusega koostööprojekti „Õpikeskkonna kohandamine erivajadustega inimeste esmaseks kutseõppeks” raames valmis kahel Võru Järve Kooli eripedagoogil/vanem õpetajal täiendkursuse „Eriline õppija” raames kursusetöö Üleminek kutseõppesse. Olustiku- ja eluõpetuse ainekavad”.

Vastavalt HTM määrusele pikendatud õppeaja kohta sisaldab töö juhiseid 34 valikaine tunni jaoks nädalas. Koolis kasutatakse nn üleminekuplaani IÕK osana. Kuna põhikoolist üleminek ei ole seni olnud probleemideta, peaks õpilane kaasa saama plaani/kava pädevuste ja edasiste võimalike tegevuste kohta pärast põhikooli.

See on olnud ajendiks pilootõppekavade katsetamiseks järgneva 3 õppeaasta jooksul. Pädevuste omandamist jälgitakse üks õppeaasta korraga max 3 õppeaastat vastavalt vajadusele.

Eesmärgiks on põhiõpetuse tegevust jätkates toetada õpilase kasvu ja arengut ning tõrjuda kõrvalejäämist. Sellel perioodil õpilane

  • õpib iseseisvust ja kohusetunnet ja arendab eneseväärikust
  • õpib koostöö ja vastasmõjutuse oskust
  • arendab õppimisoskust
  • arendab valmidust teha otsuseid ning planeerida edasiõppimist, oma ametit ja tulevikku
  • õpib hindama oma tegevust ja teoks tegema oma plaane muutuvates olukordades
  • parandada jätkuõppimisele pääsemise eeldusi ning õpingutes vajamineva teadmise- ja oskusealust
  • õpib hankima õppimises, ühiskonnas ja muus elus vajaminevaid teadmisi, kasutades ka teaduse ja informatsioonitehnoloogiat
  • õpib arendama oskusi toime tulla erinevates eluolukordades

Lisaõpetuse järel igal õpilasel on nii plaan edasiõppimisest kui ka valmisolek seda alustada.

Võru Järve Koolis alustab esimest lisa-aastat 2008/09 õppeaastal 5+1 õpilast: Võru Järve Koolist 5 ja päevakeskusest 1 endine Võru Järve Kooli õpilane, kes ei ole võimaluse puudumisel kutsekoolis õppinud (liikumispuudega ja võimaluste puudumisel alustas õpinguid alles 15. aastasena).

Lisa-aasta õpilaste juhendajaks on Järve Kooli eripedagoog Epp Roon, kes teeb koostööd päevakeskuse tegevusjuhendajaga Anne Moreliga (kuulub projekti õppurite rühma) ja Reet Kangroga (tegevusjuhendaja koolituse raames koostab päevakeskuse noorele hooldusplaani).

Erivajadustega õppijate pilootõppekavade rakendamise ettevalmistamine Kagu-Eesti regioonis

Metoodikuna juhendab Kagu-Eestis tööd Eve Morel ja Vally Koorits ning piirkonna koordinaatoriks on Reet Kangro.

  1. Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel viiakse läbi koolitusele suunatud projekt “Järjepideva tegevuse tagamine vaimupuudega inimeste juhendamisel” sept.2008-dets.2008

Järjepideva tegevuse tagamine vaimupuudega inimeste juhendamisel

Projekti algus 01. september 2008 – 31.detsember 2008

Projekti valdkond, eesmärk ja sihtgrupp: Sotsiaalvaldkond

Eesmärk: Tagada parim valmisolek mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega noorte üleminekuks uude sotsiaalsesse keskkonda, mis eeldab täiskasvanute valmisoleku kujundamist läbi asjatundliku õpetuse, individuaalse juhendamise ja rehabiliteeriva kutseõppe. Üldine eesmärk: Järjepideva tegevuse tagamine psüühilise erivajadusega/vaimupuudega inimeste juhendamisel kujundades nende toimetulekut ja arengut toetav koostöövõrgustik erinevate kodanikuühenduste ja institutsioonide vahel ning suurendada riskigruppidesse

kuuluvate inimeste sotsiaalset kaasatust.

Sihtgrupp: Vaimupuudega inimesed(lapsed ja täiskasvanud), nende pereliikmed,  kes on olnud kõige enam tõrjutud ja kes jäävad alati vajama toetust.

Lõppeesmärk: Saavutada läbi koolituse, iseseisva töö, juhendamiste ja koostegemiste parem kontakt ning järjepidev tegevus psüühilise erivajadusega/vaimupuudega inimestega. Sihikindla tegevuse tulemusena saavutada kõigi võrgustiku ametkondade, erialaspetsialistide ja erivajadustega inimesi kaasav aktiivne koostöö ning usaldusväärne kontakt.

Vaimupuudega inimestega on aktiivselt tegelema hakatud alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Teadlikkuse tõus, mis annab perele aega probleemiga leppimiseks, saab teadmise, et pärast kooliiga on ka nende täiskasvanud vaimupuudega noorel võimalused arenemiseks luues turvatunde, et ka pärast kooli on olemas toetav võrgustik ja järjepidev tegevus. Tähtis on järjepideva tegevuse tagamine koolist/kutseõppest üleminekuks uude sotsiaalsesse keskkonda (tööellu, päevakeskusesse, kogukonda).

Kagu-Eestis on koondunud koostööks Võru Järve Kool, Vana-Antsla Kutsekeskkool ja Maarja Küla koos Räpina Aianduskooliga. Koos tegutsetakse pilootõppekavade rakendamise jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse tagamisega alates kevadest 2008, mida toetab REKK. Siit loogiline täiendkoolituse vajadus sotsiaalvaldkonnas tegevusjuhendaja õppekava läbimiseks 2008/09 õppeaastal.

  1. KÄO Päevakeskusega koostöös jätkuprojekt „Eelduste loomine vaimupuudega inimeste efektiivsemaks kaasamiseks tööturul” 01. aprill 2009 – 31. detsember 2011. projekt esitatud SA Innove meede 1.3.1 programmi.

ESF meede 1.3.1 projekti  “Eelduste loomine vaimupuudega inimeste efektiivsemaks kaasamiseks tööturul”

Koostööprojekt: Päevakeskus Käo, Tallinna Puuetega Noorte Keskus Juks, Võru Järve Kool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Vana-Antsla Kutsekool, Tallinna Kopli Ametikool, SA Maarja küla

Sihtgrupid

I erivajadustega inimesed s.o intellektipuudega noored, kes vajavad tingimuste kohandamist tööeluks ettevalmistumisel ja toetavaid meetmeid tööellu üleminekul ning tööelus osalemisel.

(vaimupuudega noored ja  täiskasvanud, kes on põhihariduse omandanud individuaalse õppekava järgi õppides toimetuleku- või hooldusõppes s.o Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppides ja jätkavad individuaalse õppekava alusel kohandatud tingimustel õpinguid kutseõppes)

II erivajadustega inimeste tugivõrgustikku kuuluvad spetsialistid ja tugiisikud: pedagoogid, tugisüsteemide spetsialistid, praktikajuhendajad, praktika ja töökeskkonna ettevõtete (asutuste) juhendajad, tugiisikud.

Tegevused I ja II

I Intellektipuudega isikute tööeluks ettevalmistuse ja tööellu ülemineku toetamine:

pilootõppekavade rakenduslike meetmete väljatöötamine ja teostamine praktilise väljaõppe ja tööpraktika kohandamiseks iga isiku individuaalse arengu toetamiseks.

Tööpraktika 2009. a 7 nädalat. Töökeskkonna simulatsioon või töö kaitstud töökeskkonnas, kogukonnas või individuaalse plaani alusel avatud tööturu ettevõttes.

2010.a 7 nädalat praktika reaalses töökeskkonnas individuaalse praktikaplaani alusel (avatud tööturu ettevõtetes või kaitstud töökeskkonnas või päevakeskustes).

2011.a 6 nädalat tööpraktika tööellu ülemineku algatamiseks. 1 nädal pädevuseksam.

tööellu ülemineku toetamine

isiku tugivõrgustiku aktiviseerimine ja rakendamine;

internetipõhise tugisüsteemi loomine ja rakendamine karjäärinõustamiseks ja tugimeetmete leidmiseks ning rakendamiseks;

individuaalse üleminekuplaani koostamine.

Ajaskaala: ettevalmistus tööeluks (praktiline väljaõpe ja tööpraktika) aprill 2009 –juuni 2011;

üleminek tööellu juuni 2011-dets 2011

II PERSONALIKOOLITUS – intellektipuudega isikute tugivõrgustikku kuuluvate spetsialistid ja tugiisikute koolitus edasijõudnutele ERILINE ÕPPIJA .

4. Jätkub Comeniuse II projektiaasta, mille  lõpparuanne esitatakse  2009. aasta juulis.

Vikerkaar II projektiaasta
Grupp erikoolide pedagooge on eelmise Comeniuse projekti edasiarendamisel esile tõstnud võrdsuse ja mitmekesisustega arvestamise mõju meie õpilaste tulevikule ja kooliga seotud huvigruppidele laiemalt. UK, Ungari ja Portugali kolleegid said toetust oma püüdlustele uutelt partnerkoolidelt Eestist, Poolast ja Rumeeniast. The Rainbow Project on selle suurepärase koostöö tulemus.

VIKERKAARE projekt algatas ja võttis vastu võrdsuse ja mitmekesisuse poliitika, mis propageerib võrdseid võimalusi kõigis meie koolides ja kooliga seotud kogukondades. Läbi  projekti oleme jälginud oma rolli kodanikena oma kogukonnas ja jälginud inimeste elu, keda võidakse „sildistada“. Oleme oma kodulinna ja riigi kogemusi vahendanud kõigile partnerkoolidele. Meil on heameel koostööst. Me oleme ühiselt esitlenud õpilaste kunstitöid. Durhami Trinity Schooli külastades oli partneritel võimalus tutvustada Euroopa päeva raames oma kultuuri eripära. Õpilased valmistasid mitmeid Eesti toite, Rumeenia käsitööd, maalisid Ungari kanne ja tegid traditsioonilisi Poola potte. Durhami Ülikooli tudengid tutvustasid Briti kultuuri ja kohalikku kogemust Briti-Aasia kogukonna kaasamisel. Millises mitmekesises maailmas me elame!

VIKERKAARE projekt on andnud meie õpilastele võimaluse töötada neile tähtsate teemadega üheskoos. Üksteiselt õppimine loob maailmast terviklikuma pildi ja annab õpilastega töötavatele inimestele võimalusi kogemusi ja praktikaid vahetada. Kaasamise poliitika on aluseks  parimate kogemuste jagamisele ja õpetamise standardite tõusule kõigis meie koolides. Üks Durhami Trinity Schooli õpilane joonistas hiljuti kaheksajala, kellel oli  seitse jalga ja väga lai naeratus. Ella ütles, et isegi seitsme jalaga ta ikka naerab!

Meie kohustus erivajadustega laste õpetajatena on kanda edasi võrdsuse ja mitmekesisuse põhimõtteid, hoolitseda, et inimesed ikka naerataksid. On olnud au koordineerida eripedagoogide peret, keda ma nüüd saan sõpradeks kutsuda.

 

INTRODUCTION

A group of special educators with a commitment to equality and diversity thought to capitalise on previous European Union funded Comenius projects to further benefit their pupils and the wider school communities. Colleagues from the United Kingdom, Hungary and Portugal were supported in their ambition by newly found partner schools in Estonia, Poland and Romania. The Rainbow Project is the product of this wonderful collaboration.

The Rainbow Project commenced with a jointly produced Equality and Diversity Policy which endorsed our commitment to promoting equality and celebrating diversity in all of our schools and communities. Throughout our project we have looked at our roles as citizens in our communities and at the lives of those whose identities may cause them to be ‘labelled’. Experiences of life in our towns and countries have been exchanged in all partner schools. We have celebrated with each other and shared experiences. Together we have displayed pupils’ art in local venues. On a visit to Durham Trinity School, partners shared their diverse cultures by participating in a European Day where pupils made a variety of Estonian foods and Romanian handicrafts, painted Hungarian jugs and made traditional Polish pots.  British culture was delivered by students from the University of Durham and experience of local crafts was enhanced by the colourful traditions of the British Asian community. What diverse communities we live in!

The Rainbow Project has allowed our pupils to work collaboratively on meaningful projects. Learning about others has created a greater understanding of the world and allowed staff to exchange experiences and expertise. This inclusive policy has enabled us to share best practice in all of our schools and created a family of schools committed to raising standards. Recently, a Durham Trinity pupil, as part of an equality and diversity project,  painted an octopus with seven legs and a very large smile. Ella said that ‘even with seven legs she is still smiling!’ It is our duty as special educators to ensure our citizens keep smiling by promoting equality and celebrating diversity. I have been privileged to be the co-ordinator of a family of special educators whom I can now call friends.

Loe ka: Projekti tutvustus (inglise keeles)

Loe ka: EXPRO stend

Loe ka: Tegevuste plaan